Rakendus emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks: mida sellega harjutada saab ja kus on AI-vestlusrobotite piir

Mis jääb tuge pakkuvatel keelemudelipõhistel vestlusrobotitel puudu?

Teadlased kirjeldavad värskes arXivis avaldatud töös keelemudelipõhiste psühholoogilise toe vestlusrobotite nõrku kohti nii: neil jääb vajaka empaatiast, konteksti arvestamisest ja kaitsest kahjulike vastuste eest. Konteksti arvestamine ongi see terve päev ühe lause taga: ilma selleta sobib vastus sõnumiga, aga läheb inimesest mööda.

Seepärast püüavad uued süsteemid seisundit lugeda juba enne vastamist. Sama töö kirjeldab süsteemi PromptSense: enne mudeli poole pöördumist hindab see sõnumi meeleolu ja depressioonitunnuseid, filtreerib sõnumi reeglite järgi ja koostab prompti, mis arvestab emotsioone ja riskitaset. Nii saab mudel sõnumi koos vihjega selle kohta, millises seisundis see kirjutati.

Ent ka selline süsteem töötab väljastpoolt. Masin teeb seisundi nähtavaks: hindab teksti meeleolu ja depressioonitunnuseid ning arvestab neid vastuses. Oskuse märgata oma seisundit hetkel, mil see tekib, ja seda muuta omandab inimene ise ning kõrvalt tulev esiletõstmine seda tema eest välja ei arenda.

Mida saab rakendusega harjutada?

Rakendusega saab harjutada seda, mis kordub iga päev: märgata oma seisundit, seda nimetada ja näha, millest see kujunes. Kuni tunne on nimetamata, ei tunne psüühika seda ära ja seda pole võimalik juhtida.

Esimene oskus on eneseteadlikkus ehk sisemine vaatleja: võime näha oma seisundeid ja reaktsioone kõrvalt, sel ajal kui need kestavad. Vaatleja paneb juba vestluse ajal tähele, et „ärritus tõuseb“, ja inimesel tekib valikuks paus. See paus kasvab kordustest: iga seisundi märkimine on üks kordus.

Teine on tagasiside: teave selle kohta, milleni tegu viis, mille põhjal saab järgmist sammu parandada. Suhetes annavad seda teised inimesed, päevikus saab inimene selle eilselt iseendalt: sissekannet saab rahulikult lugeda ja on näha, milline tunne käivitas terava lause ja kuidas see hiljem vastu kajas. AI-assistendi analüüs lisab sissekandele ühe võtmeküsimuse iseendale ja sellele vastab inimene ise.

Mida saab harjutada ainult koos inimestega?

Teise inimese lugemist harjutatakse teise inimese kõrval. Lugemine tähendab verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide jälgimist, millest on näha inimese seisund ja selle muutused: sõnad, hääl, pausid, kehahoiak, näoilme, tempo.

Rakendus aitab ka siin. Kui päeva hetk on vestlus, tuleb sissekandesse ka vestluskaaslane: mida ta ütles, kuidas muutus tema hääl, kus jäi paus õhku rippuma. Ent oletust teise inimese tunde kohta saab kontrollida ainult vestluskaaslane ise, kui temalt lihtsalt küsida: „Mis sinuga praegu toimub?“ Tema tempo ja häälega kaasa minna saab samuti ainult elavas vestluses.

Seepärast täiendavad kaks praktikat teineteist: igapäevased sissekanded rakenduses ja töö grupis, kus teise inimese reaktsioon on kohe näha. Elavate kohtumistega koolitusi täiskasvanutele ja meeskondadele korraldab koolitusasutus Intellektor.

Kuidas valida rakendust emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks?

• Aitab märgata seisundit hetkel, mil see tekib. Märkimine peab võtma sekundeid, muidu lükatakse see õhtusse ja hetk läheb mööda. Rakenduses Akadem1k võtab enesetunde skaala 1 kuni 10 aega 30 sekundit ning meeldetuletused tulevad Telegrami ja push-teadetena telefoni.
• Jagab kogemuse osadeks: sündmus, tunne ja keha reaktsioon. Kui on ainult üldine „tuli peale“, pole millegagi töötada. Kui kolm osa on kirja pandud eraldi, on näha, kus reaktsioon oleks võinud minna teisiti. Rakenduses Akadem1k ongi sissekanne nii üles ehitatud: mis juhtus, mida tundsid, kus see kehas tunda andis, mida tegid. 100 tundest koosnev palett aitab leida täpse sõna ja koha kehas saab märkida siluetti puudutades.
• Näitab valmis nõuannete asemel dünaamikat. Kõigile kirjutatud nõuanne läheb konkreetse inimese harjumuspärasest reaktsioonist mööda, dünaamika aga näitab just seda. Rakenduses Akadem1k näitavad kalender ja graafik, kuhu seisund liigub, nädala kokkuvõte alates 10 sissekandest koondab seda, mis kordub, ja iga sissekande analüüs lõpeb ühe küsimusega iseendale ja ühe tegevusega tänaseks, mis mõlemad kasvavad välja samast sissekandest.

Rakendus arendab oskust, kui see vastab kolmele tingimusele:

Kus on rakenduse ja vestlusroboti piir?

• Oskus kujuneb ühe-kahe kuuga, kui sissekandeid teha regulaarselt, nädalaga seda ei teki. Nii kaua oodata pole lihtne ja abiks on varased teetähised: eraldi tähelepanekud tulevad 5., 30. ja 70. täieliku sissekande järel.
• Sissekanne tehakse pärast sündmust ja kuumal hetkel ei lülitu oskus kohe sisse. Aitab lühike märge otse hetkes: 30 sekundit skaalal. Iga analüüsitud sissekandega tunned reaktsiooni varem ära, juba vestluse ajal.
• Rakendus ja vestlusrobot töötavad tekstiga ning kriisis jääb sellest väheks. Kui sissekandes kõlavad mõtted surmast või endale haiget tegemisest, näitab Akadem1k analüüsi asemel abiliinide kontakte: selline olukord on ette nähtud.
• Kliiniline depressioon on arsti pädevuses: seda ei ravi rakendus ega vestlusrobot. Akadem1k on enesevaatluse tööriist, see ei pane diagnoose ega asenda spetsialisti abi. Kui on kaua raske ja lõppu ei paista, on järgmine samm arsti vastuvõtt.

Millest alustada täna?

Masin võib seisundi nähtavaks teha: hinnata sõnumi meeleolu, märgata riskitunnuseid, esitada sissekande kohta täpse küsimuse. Oskuse oma seisundit märgata ja muuta omandab inimene ise, kordus korduse järel, ning rakendus teeb need kordused lühikeseks ja regulaarseks.

Esimene samm juba täna: kui seisund muutub, peatu ja vasta endale kolmele küsimusele „Mis praegu juhtus?“, „Mis tunne tuli?“ ja „Kus see kehas tunda andis?“. See on lihtne: 30 sekundit ja hetk on juba märgatud. Hiljem kannad vastused sissekandesse, umbes 2 minutit, ja analüüs tuleb kohe.

Kõik viisid rakenduse avamiseks on koondatud ühele lehele, iga tööriist on põhjalikult lahti seletatud lehel Kuidas see töötab. Alustada saab tasuta, tellimuse tingimused on lehel Hinnad.

Küsimused ja vastused

Kas rakendus suudab arendada emotsionaalset intelligentsust?

Jah, selles osas, mida saab kordustega harjutada: märgata oma seisundit, nimetada tunnet ja näha, millest reaktsioon kujunes. Oskus kujuneb ühe-kahe kuuga, kui sissekandeid teha regulaarselt. Teiste inimeste lugemist ja nendega kaasa minemist arendab edasi elav praktika vestluses ja grupis.

Kuidas valida rakendust emotsionaalse intelligentsuse arendamiseks?

Kolme tunnuse järgi. Rakendus aitab märgata seisundit hetkel, mil see tekib; jagab kogemuse sündmuseks, tundeks ja keha reaktsiooniks; näitab valmis nõuannete asemel dünaamikat: mis kordub sissekandest sissekandesse. Nii on üles ehitatud Akadem1k: märge 30 sekundiga, sissekanne 100 tundest koosneva paletiga ja nädala kokkuvõte alates 10 sissekandest.

Mis jääb psühholoogilist tuge pakkuvatel AI-vestlusrobotitel puudu?

Teadlased nimetavad kolme asja: empaatiat, konteksti arvestamist ja kaitset kahjulike vastuste eest. Uued süsteemid, näiteks PromptSense, püüavad juba enne vastamist hinnata sõnumi meeleolu ja depressioonitunnuseid ning koostavad mudelile prompti, arvestades riskitaset. Nii teeb masin seisundi nähtavaks, kuid selle muutmise oskuse omandab inimene ise.

Mis on eneseteadlikkus emotsionaalses intelligentsuses?

See on sisemine vaatleja: võime näha oma seisundeid ja reaktsioone kõrvalt, sel ajal kui need kestavad. Vaatleja paneb juba vestluse ajal tähele, et „ärritus tõuseb“, ja inimesel tekib paus, et valida, mida teha. Seda arendavad lühikesed märked oma seisundi kohta päeva jooksul.

Mida tähendab teise inimese lugemine?

Lugemine tähendab verbaalsete ja mitteverbaalsete märkide jälgimist, millest on näha inimese seisund ja selle muutused: sõnad, hääl, pausid, kehahoiak, näoilme, tempo. Vestluse kohta tehtud sissekandes saab seda harjutada mälu järgi ning oletust teise inimese tunde kohta kontrollib elav küsimus vestluskaaslasele: „Mis sinuga praegu toimub?“

Kas rakendus aitab depressiooni korral?

Kliiniline depressioon on arsti pädevuses, seda ei ravi rakendus ega vestlusrobot. Akadem1k on enesevaatluse tööriist: see ei pane diagnoose ega asenda spetsialisti abi. Kui on kaua raske ja lõppu ei paista, on järgmine samm arsti vastuvõtt.